« Info ja teated »
» EBTÜ üldkoosolekul otsustatu
» Korraline üldkoosolek 03.06.2017
» Suvine kokkutulek 2017
» Erinitus 2017
» muud teated...
Eesti Bernhardiini Tõuühing
eesti keeles po russki
Tõuühing
   EBTÜ põhikiri 
   Liikmeks astumine 
   Liikmed 
   Mis on teoksil 
   Aretusmäärustik 
   Aretuse erinõuded 
   Blanketid 
   Aretusülevaatuse reglemen 
   Töös olevad dok.-d (1) 
   Kasvataja meelespea 
   Harrastused 
   Pank 
Tõu tutvustus
Koerte andmebaas
Galerii
Viidad
Kuulutused
Foorum
Info ja teated
Näitused
Erinäitus
   Special Show
Meie toetajad
Kutsikad
SOS

» Bernhardiini kutsikas
» muud kuulutused...


Uuemad foorumi teated
» RE: FoorumistMade
» RE: FoorumistOman
» RE: Lähme Ameerikasse!Made
Uuemad foorumi teemad
» (0)Ilusat Uut Aastat
» (3)Lähme Ameerikasse!
» (0)EBTÜ suvine kokkutulek...
» muud teemad...
Kasutajanimi:
   
Parool:
   
» Registreeru kasutajaks
» Unustasin parooli

Bonita (247)
Viimati lisatud pilt





Aretusmäärustik ( soovituslik)



I TAUSTAANDMED

Bernhardiin ( St. Bernhardshund ) pärineb Šveitsi Alpidest, kus Sankt Bernhardi kloostri mungad tegelesid alates 17. sajandist tema aretamisega. Šveitsi mägised alad ongi selle koeratõu kodumaa. Bernhardiini otsesteks eellasteks olid suured farmikoerad, kes olid selles piirkonnas väga levinud ning keda mitme põlvkonna jooksul aretati tänapäeval tuntud tõuks tõustandardite järgi.

St. Bernhardi kloostris elasid algselt lühikarvalised bernhardiinid. Kloostri mungad kasutasid neid valvuritena ja inimeste päästmisel, kes olid jäänud lumelaviini alla või udu tõttu eksinud teelt. Lühikarvaline bernhardiin sai lumes sumamisega väga hästi hakkama tänu oma võimsale kehaehitusele ja sellisele karvkattele, mis ei lasknud lumel sinna sisse pugeda. Päästetööle saadetavale koerale seoti tekk rihmadega ümber keha ja kaelarihma külge kinnitati välipudel, mille sees oli "külmarohi". Kui esmaabi kannatanule antud, juhatasid bernhardiinid kohale päästjad. Aastatel 1800-1812 päästis senini kuulsaim bernhardiin, Barry, 40 inimest kindlast surmast. Barry ise hukkus mägedes inimest päästes. Hättasattunud rändur, nähes enda ette läbi lume ja pimeduse kerkivat hiiglasuurt koerapead, kohkus ja tulistas... Barry topis on praeguseni hoiul Berni linnamuuseumis ja Pariisi lähedale Seine`i jõe kaldale on talle püstitatud mälestussammas.

Kuuldused heatahtlikest, peresse kergesti kiinduvatest koertest levisid kaugele. Hakkas levima ka tõug. Eriti ihaldatud oli ta Inglismaal. Seal ristati teda mastifite ja newfoundlandi tõugu koertega. Pikakarvaline bernhardiin ongi hilisema aretustöö tulemus. Tema üheks eellaseks on newfoundlandi koer. Pikk karv, mis muutub lumes märjaks, teeb selle koera liikumise raskeks. Seetõttu ei sobinud tema lumes töötamiseks.

Mõningad olulisemad daatumid bernhardiinide aretusloost Šveitsis:
# 1660 - bernhardiin tuuakse kloostrisse seltsi- ja valvekoeraks
# 1695 - esimesed kirjalikud teated selle tõu olemasolust ( maal )
# 1707 - mungad peavad esimest tõuregistrit
# 1774 - esimesed teated bernhardiinide päästetöödest
# 1830 - munkade koer ristatakse newfoundlandi koeraga, sünnivad esimesed pika- karvalised kutsikad
# 1830 - 1860 - lühikarvalised koerad jäetakse kloostrisse ja pikakarvalised antakse ära
# 1884 - Šveitsis valmib tõumääraja ja pälvib tunnustuse
# 1887 - tõumääraja kiidetakse heaks ka väljaspool Šveitsi, bernhardiin kinnitatakse ametlikult Šveitsi koeratõuks
# 1906 - Zürichi näitusel on esindatud 115 bernhardiini. Eriti heade tõuomadustega paistavad silma just lühikarvalised bernhardiinid
# 1909 - Baseli näitusel saab esikoha pikakarvaline isaskoer Jupiter v. Soloturn. Ta on peaaegu valget värvi. Kohtunikud nimetavad teda aristokraatseks koeraks eriti kauni pea, ilusate tumedate silmade ja erilise luustiku pärast.

Bernhardiin on küll suur, võimas, tugeva kehaehitusega kuid hingelt ja iseloomult hell ning sõbralik koer. Ta vajab enda ümber "karja" ja arvestab selle liikmetega väga. Tänapäeval hinnataksegi bernhardiini ennekõike seltsikoerana.


II EESTI BERNHARDIINI TÕUÜHINGU AJALUGU

1994.aastal moodustati Eestis Newfaundlandi ja Bernhardiini Tõuühing, mille asukohaks oli Tartu. See ühing moodustati eeskätt nende kahe raskekaalulise koera säilitamiseks ja populaarsuse taastamiseks.
1996. aastal asutati klubi "Eesti Bernhardiin".
Klubi moodustati,kuna bernhardiinikasvatajaid ei rahuldanud senine Nuwfaundlandi ja Bernhardiini Tõuühingu töö. Otsustati luua klubi "Eesti Bernhardiin" bernhardiinikasvatajate paremaks ühendamiseks.
1999. aastal loodi "Eesti Bernhardiini Tõuühing", kes on 1996. aastal loodud klubi "Eesti Bernhardiin" õigusjärglane.
2003. aasta juuli seisuga oli EBTÜ-s liikmeid 35.
2005. aasta aprilli seisuga on EBTÜ liikmeid 79.

III POPULATSIOONI SUURUS JA KOOSSEIS

LÜHIKARVALISED BERNHARDIINID

2002 aastal registreeriti 21 kutsikat(33.koht)*, pesakondi sündis 8, kasvatajaid oli 7, aretuses kasutati 8 emast, 7 isast, imporditi 0 koera
2003 aastal registreeriti 46 kutsikat (20.koht)*, pesakondi sündis 7, kasvatajaid oli 7, aretuses kasutati 7 emast, 6 isast, imporditi 4 koera


PIKAKARVALISED BERNHARDIINID

2002 aastal registreeriti 78 kutsikat(5.koht)*, pesakondi sündis 16, kasvatajaid oli 15, aretuses kasutati 16 emast, 6 isast, imporditi 6 koera
2003 aastal registreeriti 99 kutsikat (3.koht)*, pesakondi sündis 18, kasvatajaid oli 15, aretuses kasutati 18 emast, 10 isast, imporditi 2 koera


( )* - koht EST-registrisse kantud koerte seas tõugude lõikes.

2002. ja 2003 aastal aretuses enimkasutatud isased:

Lühikarvalised bernhardiinid:
1. ROBIN – 19 kutsikat
2. AXBERNA NORMAN – 9 kutsikat



Pikakarvalised bernhardiinid:
1. JOGO II VOM FUGERHOF - 44 kutsikat
2. OLAF PYRLANDIA –26 kutsikat
3. KLEINBARON´S FAIR PLAY –25 kutsikat
4. ARARAT - 21 kutsikat


ISELOOM

Valdavas enamuses on Eestis elavad bernhardiinid keskmise temperamendiga. Neil on kindlameelne loomus ja nad on võõraste inimeste suhtes sõbralikud. Kahjuks esineb võõraste koerte suhtes tihti agressiivsust, mille põhjuseid on mitu:
1. ebakindlus, argus
2. liigne domineerimise soov (eriti täiskasvanud isased)
3. kasvatusvead

TERVIS

Pärilikud haigused.

Bernhardiinidel esineb pärilikest haigustest enim puusa- ja küünarliigese düsplaasiat,
Südamehaigusi.


EESTI BERNHARDIINIDE PUUSA-ja KÜÜNARLIIGESTE
UURINGU TULEMUSTEST
(1996-2003)


Eestis alustati bernhardiinide terviseuuringute teostamist 1996. aastal. Esimesed andmed on kirjas 1994. a. Soomest sisseostetud isase pikakarvalise bernhardiini kohta. 1995. a. osteti Soomest ka lühikarvaline bernhardiin. Kahe aasta möödudes uuriti ka tema puusaliigeseid. Algus oli tehtud. Tänaseks on Eestis uuritud 55 bernhardiini puusa-ja küünarliigeseid.
1996 - 1
1997 - 1
1998 - 12
1999 - 6
2000 - 4
2001 - 5
2002 - 7
2003 - 19

55 uuritud bernast 22 on lühikarvalised ja 33 pikakarvalised.
22-st lühikarvalisest on 9 emased ja 13 isased.
33-st pikakarvalisest on 25 emased ja 8 isased.
Uuritud 55-st bernhardiinist on Eestis sündinuid 46. 9-st sisseostetud (1996 kuni 31.12.2003) ja ka uuritud bernast on 2 lühikarvalist (1 emane, 1 isane) ja 7 pikakarvalist (1emane, 6 isast).
Tulemused

Puusaliigese düsplaasiauuringud (HD):
HD-A - 14 bernhardiinil (10 p/k; 4 l/k),
HD-B - 11 bernhardiinil ( 7 p/k; 4 l/k),
HD-C - 9 bernhardiinil ( 7 p/k; 2 l/k),
HD-D - 21 bernhardiinil ( 9 p/k;12 l/k),
HD-E - ei ole.

Küünarliigese düsplaasiauuringud (ED):
ED-0 - 45 bernhardiinil (24 p/k; 21 l/k),
ED-1 - 2 bernhardiinil ( 2 p/k; - l/k),
ED-2 - 1 bernhardiinil ( 1 p/k; - l/k),
ED-3 - 1 bernhardiinil ( 1 p/k; - l/k).
ED uuring puudub 6 koeral (uuritud enne 1998.aastat).

Sissetoodud bernhardiinide HD ja ED uuringu tulemused:

HD-A - 2 bernhardiinil,
HD-B - 2 bernhardiinil,
HD-C - 1 bernhardiinil,
HD-D - 4 bernhardiinil.

ED-0 - 5 bernhardiinil,
ED-uuring puudub 4 bernhardiinil.


Andmed pärinevad EKL-i usaldusarsti poolt kinnitatud sertifikaatidelt.




EESTI BERNHARDIINIDE PUUSA- JA KÜÜNARLIIGESTE UURINGU TULEMUSTEST 2004. AASTAL

Seisuga 16. 12. 2004 a. tehtud puusa- ja küünarliigese uuring 33-le bernhardiinile.
Uuritu on 13 lühi- ja 20 pikakarvalist bernhardini.

Uuringu tulemused:

Puusaliiges:
HD-A - 6 koeral (Eestis sündinud - 3, imporditud - 3)
HD-B - 10 koeral (Kõik sünd. Eestis)
HD-C - 5 koeral (Kõik sündinud Eestis)
HD-D - 12 koeral (Eestis sündinud -11, imporditud - 1)
HD-E - 0

Küünarliiges:
ED-0 - 28 koeral
ED-1 - 4 koeral (3 koeral seejuures puusaliiges e. HD-B, 1 koeral HD-C) - kõik sünd. Eestis
ED-2 - 0
ED-3 - 1 koeral (puusaliiges e. HD-D) - sündinud Eestis



Seni uuritud 55-st bernast oli HD-D 21-l (38%) ja 2004. aastal on 33- st bernast HD-D 12-l (36%). See tähendab, et enam kui 1/3-l meie bernhardiinidest on keskmine puusaliigese düsplaasia.

Kui eelnevate aastate uuringuis oli HD-A osakaal 25 %, siis 2004. aastal vaid 18%.


Andmed pärinevad EKL-i usaldusarstide poolt kinnitatud sertifikaatidelt.

Võrdluseks toome siinkohal meie lähinaabrite bernhardiinide terviseuuringute (HD) tulemused aastatel 1994- 1999. Nendel aastatel uuriti puusaliigese düsplaasia suhtes 494 bernhardiini.


Tulemuseks saadi:

HD-A – 51 koeral
HD-B – 77 koeral
HD-C – 120 koeral
HD-D – 203 koeral
HD-E – 43 koeral


Suurt tõugu koeral võib haige puusaliiges põhjustada talle liikumisvaevusi.
Eelnevast võib järeldada, et meil on ülim aeg hakata suuremat tähelepanu pöörama aretuses kasutatavate koerte tervisele.
Kuigi HD-D osakaal Eestis on märkimisväärselt suur, ei saa siiski meie tingimustes neid koeri aretusest 100 % välistada. Nii ahendaksime me oma aretuskõlbliku populatsiooni kriitilise piirini.

Eesti Bernhardiini Tõuühing on asunud seisukohale, et
1. Mõlemal vanemal peab olema ametliku veterinaarasutuse poolt teostatud ja FCI normatiividele vastavalt hinnatud HD ja ED uuringu tulemused.
1.1. Aretuses võib kasutada koeri, kelle HD tulemus on kas A, B, C või D.
1.2. HD-D tulemuse korral peab teine osapool olema terve (HD-A või HD-B)
1.3. Aretuses võib kasutada koeri, kelle ED tulemus on 0, 1 või 2
1.4. Välismaisel aretusisasel peab olema tehtud HD ning ED röntgenuuring ja HD-aste tohib maksimaalselt olla C ning ED aste 2.
2. Emast koera võib paaritada vanuses alates 24 kuud. Poegimise hetkeks ei tohi koer olla vanem, kui 8 aastat.
2.1. Emast koera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 8 kuud vana.
3. Isast koera võib paarituseks kasutada vanuses alates 20 kuud.


VÄLIMIK

Valdavas enamuses on Eestis elavate bernhardiinide välimik tõustandardile vastav.
Seda kinnitavad erinevatelt kohtunikelt saadud hinnangud.

Siiski esineb meie bernhardiinidel väära silmalaugude liibuvust, turjast kõrgemat laudjat, tagajalgade valesid nurki ja käharat karvkatet.

Eesti Bernhardiini Tõuühing on asunud seisukohale, et
4. Mõlemal vanemal peab olema paarituse hetkeks vähemalt 2 näitusehinnet. Teine hinne peab olema saadud vähemalt 20 kuuselt.
4.1. Isasel peab näitusehinne olema SP (suurepärane) saadud kahelt erinevalt kohtunikult.
4.2. Emasel peab näitusehinne olema vähemalt VH (väga hea) saadud kahelt erinevalt kohtunikult.


Lühi- ja pikakarvalise bernhardiini omavaheliseks paarituseks peab kasvataja varakult esitama vastavasisulise põhjendatud taotluse EBTÜ-le.
Eesti Bernhardiini Tõuühing on asunud seisukohale, et
5. Erandkorras EKL-I juhatuse otsuse ja EBTÜ juhatuse loa olemasolul lubada lühi- ja pikakarvalise bernhardiini omavaheline paaritus vastavalt FCI juhendile No.16, punktidele 1, 2, 3 (kinnitatud FCI poolt 10. 09. 1975 a.)
5.1. Kasvataja taotleb paaritusloa vastavalt punktile 5 enne planeeritavat paaritust.
5.2. Eritingimustel paaritatud koera pesakond kuulub EBTÜ esindaja poolt akteerimisele 4 nädala jooksul pesakonna sünnist. Akt kuulub kohustusliku dokumendina EKL-I esitatavate dokumentide nimistusse tõutunnistuste vormistamiseks.
5.3. Kasvataja on kohustatud informeerima toimunud poegimisest EKL-I ja EBTÜ-d 3-e tööpäeva jooksul.

FCI juhend No. 16, kehtiv alates 10. 09. 1975.
Teatud juhtudel on “segamine” lubatud

a) Ühe puhta tõu kahe tüübi aretamisel tekib oht ,et areneb
küll üks tüüp, aga kaks erinevat tõugu.Eelkõige puhta
lühikarvalise tõu aretamisel võib läbi mitme generatsiooni üsna
kiiresti üksikjuhtudel tüübi kadumine tekkida.


b)Kalduvust nn. Avatud silmale pikakarvalise tõu puhul võib
ainult teatud ristamisega lühikarvalisega välistada.
Puhta pikakarvalise tõu puhul võib soovimatu krussiskarv olla
tulemuseks.


ARETUSE EESMÄRGID JA STRATEEGIA

Eesti Bernhardiini Tõuühingu eesmärgiks on jõuda õige, meie praeguseks kujunenud olukorrale sobiva tõuaretusega sellieni, et Eestis elav bernhhardiin oleks nii füüsiliselt, kui psüühiliselt terve.
Koerte aretamine on ääretult mitmetahuline: tuleb arvestada tõustandardis toodud välimiku ideaalsust, psüühilisi omadusi, tervist ja normaalset poegimisvõimet. Aretamise eesmärkideni ei ole võimalik jõuda lihtsalt ja kiiresti. Vastasel juhul võivad isendite muud omadused kannatada.
Liialt innukas aretus võib saada arvukuselt väikesele populatsioonile saatuslikuks. Kui me asetame aretuse eesmärgi liiga kõrgele (nt. Välistaks HD-D puusadega koerad aretuses) , on vaid mõningaid isendeid, kes täidavad selle nõuded ja pääsevad sugu jätkama. Sellest tuleneb aga vältimatult järgnevate pölvkondade puhul sugulusaretus ja seega tõu tervise ohtu sattumine.
Aretuskoerte valikuprintsiipideks oleksid:
a) koer ise (osa koera fenotüübist sõltub nimelt pärilikkuse teguritest, osa on aga elukeskkonna mõju tulemus)
b)koera sugupuu
( võib lisada koera hindamise usaldusväärsust, kui näiteks selgub,et teatud omadus pärandub selgesti kogu liinil)
c) koera õed-vennad
( võivad lisada hindamise usaldatavust)
d) koera järglased
( koera järglaste kvaliteet räägib kõige usaldusväärsemalt sellest, mil määral koera head omadused on pärilikud ehk ilmneb tema aretusväärtus)
Järglasi peaks võrdlema nii mitmest erinevast vanemate kombinatsioonist sündinud pesakonnast kui võimalik. Kui üks viga kordub kõigis õige mitme erineva koeraga paaritamisel sündinud pesakondades, siis on tõenäoline, et see on põhjustatud dominantse geeni mutatsioonist. Kui tegemist on tõustandardi kohaselt tõsise veaga, tuleks kaaluda tema edaspidisest aretusest väljajätmist.

EBTÜ soovib näha edukat kasvatajat inimesena, kes ei taotle mitte ainult välimiku aretust vaid peab tähtsaks koera kui tervikut. EBTÜ peab enda kohuseks anda nõu, juhtida ja vajaduse korral kontrollida aretustööd.


Kasutatud kirjandus:
1. Šveitsi Bernhardiinide Tõuklubi aretuskontrolli ja aretuse määrustik (21.01.2004)
2. Ajakiri "Koer". Tallinn, 1993-2004
3. Ajakiri "Bernhardinkoira". Turu, 1/2001



Kontakt Sisukord Tagasi Üles tagasi Pealehele SevenCat