Kuna teema on hetkel minujaoks ja ma usun ka paljude teiste jaoks tähtis/aktuaalne. Siis võiks sellel teemal, kes vähegi suudab veidi arutada ja kogemusi jagada. Võib-olla tänu meie kogemustele ei lahku mõni meie semu meie seast.

Mul on tekkinud küsimus: Kui koerale on tehtud 2 nädalat tagasi operatsioon(maokeeru) ja arstide sõnul sai magu kinnitatud ära, siis kas on võimalik, et 2 nädala pärast kordub maokeerd ja veel ägedamal moel?
Meil paraku nii juhtus. Õnneks hetkel on kõik korras või vähemalt tundub.

On arstiga arutatud sellel teemal ja tundub, et see on meil juba 4-jas kord ja paraku kõige ägedam. Ja nüüd olen ka ise kindel, et eelmisel 3-l korral oli samuti tegemist maokeeruga, kuna sümptomid olid samad tegelikult- ainuke oli, et paisumine polnud nii suur, kui viimasel korral.

Kui teie koeral on olnud maokeerd, kas olete alati kasutanud kirurgilist abi või olete hakkama saanud arstiabita?
Meil on arstiabi läinud vaja vaid kord, 2 nädalat tagasi, aga kuna koer ei olnud külgedelt oluliselt paisunud, ei osanud kohe aimata, et istutuse põhjuseks just maokeerd on.

Täna aga oli KõIK- Maaülikooli kliinik ei vastanud(kiirabi), Viljandist ei võetud vastu. Hiljem sain Männimäe kliinikuga ühendust, kuid öeldi, et see, et ta uue operatsiooni üle elaks, on väga vähene. Seega jäi opp ära. Oli juba helistatud ka arstile, kes saaks meile viimase süsti teha. Sest olukord oli tõepoolest nii lootusetu, kui see üldse olla saab. See, et ta selle üle elab, oli võimatu..tõepoolest võimatu. Võimalus oli null, või isegi miinustes...Meie ihuarst, kel küll paraku kliinikut tema laiskuse tõttu nagu ta ütleb ei ole..aga ilma temata, poleks ta praegu elus ka ilmselt- või temal on väga suur roll selles. Ta ütles meile, et ainuke asi ongi liikumine- küngastelt üles-alla jne. Tähtis on, et gaas välja tuleks. Mis meil üle jäi, eelmised korrad on ju töödanud. Kuid seekord oli väga hull..lõpuks ta lihtsalt lamas, ega tõstnud isegi pead.. keel juba nagu surnul, silmad ka.. ei reageerigi.. Siis tuli meelde, et koertel võib tekkida maokeerd ka püherdades-et ringe ümber enda tehes. Siis hakkasime tugevalt masseerima teda ning ühelt küljelt teisele veeretama/tõstma mööda kraavi külge ja tagasi.. Kord, paar... kuulsime mulinat..see innustas taas.. kolmas, neljas kord...ja tuli suur hulk gaasi suu kaudu välja, koos rögaga.. proovisime veel..ja tuli veel veidi. Peale seda, juba hakkas vaikselt toibuma. Jõi pärast vett ja puhastas mao ära. Nüüd paistab, et meil on sellekskorraks taas korras.
See näitab veelkord seda, et ka lootusetus olukorras peab lootma ja et miski ei ole võimatu!

Õnnepisarates väga õnnelik omanik

Sabina, see lugu on minu jaoks samal ajal nii kurb kui rõõmus. Saadan sulle siitpoolt suure kallistuse.
Tõepoolest, lootusetus olukorras ei olegi muud kui loota ja see kuidas te oma kalli koerakese päästsite on suurepärane näide kõigile, et isegi kui arstid ütlevad, et ei ole lootust, siis ei tohi ise seda hetkekski kaotada.

Koerale pai ja kiiret kosumist!

Panen siia ühe lingi maokeerust : http://www.loomakliinik.ee/foto/maokeerd.pdf

Kerli

Ma usun ka,et liikumisel võib olla suur osa .Ühel koeraomanikul peale telefonitsi konsulteerimist arstiga ,kus arst arvas,et on tegemist maokeeruga,hakati Tartu poole sõitma.Jõudes Tartu Maaülikooli väikelooma kliinikusse,ootasid nad 1,5 t!!!!!! ukse taga,põhjendusega,et arstid hõivatud.
Tookord oli suurem oht möödas ja kirurgilist abi õnneks ei vajatud.Küllap ikka autosõit "loksutas",sest järgmine kord samade sümptomitega sõites Tartu poole,said nad juba poole tee peal gaasidest ja kõhu puhitusest üle.
Jõudu Sabina!

Meil Lottega kogemus.. algas see peale sööki, koer pikali, kõht kõva ja suur... koer ise valudes. Tallinnas ei saanud mingit abi. Pm, masseerisin teda,jalutasime.. arvati,et mingi väike õhuava sinna jääma pidi, kella 23st see umbes algas ja kell 3.30 tulin tuppa, siis hakkas koer endiseks muutuma. Õnneks ei pidanud kusagile sõitma, kuid piisavalt jube kogemus tõesti. Selle arsti sõnul kellega Tartus ühenduses olime, ei pruugi see alati maos olla, sooles võib samuti. Üldiselt pidi olema kaks varianti, kas kiire letaalne lõpp või siis pikemaajaline ja kolmas saab korda kõik,samuti koeral kellel see korra olnud võib see korduda.
Arvatavasti jäi ka teil natuke vahet, et gaas sai välja,kui seda poleks oleks lõpp letaalne,kui ei saa kiiresti abi.
Meil siiani enam pole juhtunud, kuid eks üritan ise jälgida mida ja kuidas Lotte suhu pistab,tema puhul on see eriti karm

Liikumise osa on tõesti suur, kuna liikumine paneb gaasid samuti liikuma.Seepärast ma Lottega jalutasingi pool ööde edasi tagasi maja ees.. Naabrid kindlasti arvasid, et midagi kahtlast on teoksil:) Algus masseerida ja kui koer suudab, liikuda, see tõesti aitas. Lottel meenus algus tuli suust krookse, siis vaikselt puuksutas, seega sundisin kõndima.