« Info ja teated »
» SÜGISNÄITUS 28.09.2019 ROOSNA-ALLIKU...
» ÜLDKOOSOLEK 26.06.2019
» suvine kokkutulek info
» Ajakava,lühi-ja pikakarvaliste ...
» muud teated...
Eesti Bernhardiini Tõuühing
eesti keeles po russki
Tõuühing
Tõu tutvustus
Koerte andmebaas
Galerii
Viidad
Kuulutused
Foorum
Info ja teated
Näitused
Erinäitus
   Special Show
Meie toetajad
Kutsikad
SOS

» muud kuulutused...

Uuemad foorumi teated
» Jälle iseloomust...Made
» RE: Aretusreeglite...riin
» Aretusreeglite...riin
Uuemad foorumi teemad
» (0)Jälle iseloomust...
» (1)Aretusreeglite...
» (0)Lähme Moskvasse!
» muud teemad...
Kasutajanimi:
   
Parool:
   
» Registreeru kasutajaks
» Unustasin parooli

DIVA (230)
Viimati lisatud pilt






Õnne sünnipäevaks:
Kasutajad: Martin Kangur; Kerli Lootsmann; Anneli Sarapuu; Lisethe Susi;
Koerad: Chelly(pk/E/17a.); Dein Hard´s Zoom Forward(pk/I/10a.); Maritsa(lk/E/16a.); Mooses(lk/I/16a.); St´zambas Preciouz Puchini (lk/I/12a.);

» Peateemade juurde
» Alusta uut alateemat

» Vastan sellele teemale
(2) Hüvasti armas Geter(2) Bernhardiinidest...
(1) Hüvasti kallis...(3) Rokystar
(3) Hüvasti sõbrake(1) Koerakuutide ja...
(10) RE: In Memoriam(4) kust osta suukorvi :)
(2) Artikkel postimehes(13) värske koeraomaniku...
(5) Puusauuringud » kõik vanemad teemad
KOERAJUTUD - Agressiivsed bernad
Loetud: 6294 korda
15.11.2003 00:28 (Küsija )

Viimaselajal olen näitustel liiga tihti kohtunud agressiivsete bernadega. Milles probleem? Ja omanikud ei vasta ka sugugi oma koera massile (st. omanik on õbluke neiu, tehke mulle selgeks kuidas tema hoiab ründavat bernhardiini?). Kas keegi äkki seletaks, miks on tõul, kes peaks olema sõbralikkuse üks kehastusi, nii palju tigedaid esindajaid?


RE: Agressiivsed bernad
15.11.2003 01:05 (Pia )

Bernhardiin on koer nagu kõik teisedki koerad. Ta ei tohi mingil juhul olla agressiivne inimese suhtes. Oled Sa, küsija, näinud, et mõnel näitusel on berna inimest rünnanud, siis anna, palun, sellest teada.
Kurjadest koertest saab rääkida iga tõu puhul, kui tahta. Kas ma pean tõesti pidama kurjaks inglise bulldogi, kes Tartu näitusel minu bernakutsikale oma hambad "molli" lõi? Ma pole seni pidanud vajalikuks sellest rääkidagi.
Väikese koera "trikke" ei pane keegi tähelegi, neid ei märgatagi. Kui aga üks suur berna on "sõna võtmas", siis nemad on kurjad. See lihtsalt on nii!


RE: Agressiivsed bernad
15.11.2003 17:42 (Liia )

Agressivsusel on palju eri vorme,näit. territoriaalne,emainstinktiga seotud jpt.Koerad keda on vähe sotsialiseeritud võivad võõras keskkonnas käituda mitte adekvaatselt.Ei saanud aru kas kysija pidas silmas agresiivsust inimeste suhtes või teiste koerte suhtes?


RE: Agressiivsed bernad
15.11.2003 21:49 (Küsija )

Olen näinud mõlemat juhtumit, nii seda kui rünnati koera kui ka seda kui berna ründas inimest (kuigi sellel puhul ei saa olla 100% kindel, et koer tegelikult mõnda rünnaku ohvriks langenud inimese läheduses seisvat koera ei sihtinud). Mina ei pea õigeks ka seda, kui väiksed ründavad, aga hetkel küsin ma Teie kui berna kasvatajate&omanike käest. On see normaalne, kui bernhardiin on agressiivne (nii inimeste kui teiste loomade vastu). Olen ise noore berna rünnaku ohvriks langenud. Viga õnneks ei saanud, sest olin kiirem kui koer. Ja antud rünnakus süüdistan ainult koeraomanikku (koer on TÄIESTI koolitamatta). Aga siiski sooviksin oma küsimusele vastust!


RE: Agressiivsed bernad
16.11.2003 00:39 (Liia )

Loomulikult on syydi ainult omanik.Koerale võib olukord agresiivne olla,näit.vähese sotsialiseerimise tulemusena võivad tundmatud olukorrad(palju inimesi,võõrad koerad,mingid lõhnad ,mis koerale on talumatud,aga inimese ninale tundmatud) põhjustada agresiivsust.
Mulle tundub,et kui isegi pole võimalik koera jalutada näit. rahvarohketel tänavatel,on just omaniku ja koera vaheline side ja suhe määrav.Kui seda pole,pole ka kuuletumist oodata.
Kahjuks ise kutsikaid myyes kuulen sageli,et vaja valvekoera ja,et talvel kehv võtta koera,kuna ei saa teda kohe õue jätta.Ei saa ka kevadel kohe yksi õue jätta,sest ta on KUTSIKAS,olgu mõõtmetelt suur.Millal siis veel panna alus tulevastele suhetele,kui mitte esimesest päevast ja siiski iga koeratõug vajab koolitust,vaatamata, kas tal on kalduvusi agresiivsusele või ei.Või vastupidine olukord,kus esimese õhina möödudes,koer tasapisi õue jäetakse -alatiseks.Berna on aga oma loomult seltsikoer. Emane koergi oma kaalu ja mõõtmete poolest on suuteline minema,kui ta ikka väga tahab, ykskõik kui suure ja tugeva inimese käest,sellepärast tulebki rääkida kasvatusest ja suhete kujundamisest,nii võimsa koera puhul,et isegi õbluke tytarlaps(mis pole harv nähtus)suudab oma autriteediga,mitte jõuga isastki koera ohjes hoida.
Ärgem ka unustagem,et koertel nagu inimestel on äärmiselt erinevad iseloomud,seega ka eeldatavasti koera kasvatamine erinev.
Mis puutub agresiivsusele omasoolise isendi vastu,siis on see kahjuks loomariigis nii,isegi linnukestel.Kyll aga on peremehe ylesanne õpetada sallivust ja ykskõiksust mööduvate koerte suhtes oma koerale.


RE: Agressiivsed bernad
16.11.2003 10:35 (Foorumi külastaja )

Küsijal on jumala õigus.Minu meelest on berna kui tõug aretatud inimesi päästma, aga meie näitustel on näha kindlatest "liinidest" pärit koerad,kes sööks inimese ja" jooks kaelas olevast vaadist rummi peale".Selliselt käituvad isendid peaks küll aretusest kõrvale jääma, küll ka siis iseloom paigas oleks.Aretuses ei saa ju vaadata ainult välimikku, tuleks arvestada ka psüühikaga.


RE: Agressiivsed bernad
16.11.2003 11:00 (Liia )

Kas see tähendab,et omanik ei peagi kasvatama koera.Inimene ostab ju kutsika vanuses 8 nädalat kuni 3 kuud tavaliselt.Kas arvad,et kasvataja jõuab koera selle ajaga "välja õpetada", et muud omanikul yle ei jää,kui nautida elu hästi kasvatatud koeraga?Agresiivsus kui selline võib välja lüüa hoopis hiljem.


RE: Agressiivsed bernad
16.11.2003 11:03 (Liia )

Vabandust.Tahtsin öelda,et agresiivsus võibki tulla hiljem,näit.sugulise kypsuse ajal.Või on keegi ostnud kutsika,kes eriti agresiivne?Ei usu.


RE: Agressiivsed bernad
16.11.2003 23:57 (Maarit )

Kulla küsija ,kas sina omad koera vastavalt oma keha massile?Äkki oskad soovitada noorele perele,kes elavad oma majas ja kasvatavavad 4a.tüttart mõnda teist koera tõugu minu kehakaal on ~60kg.Hetkel on pere suureks sõbraks 1a.8k bernapoiss.Oleme käinud ka näitustel ja need üsna edukalt läbinud ,ringis olen olnud just mina ,mees tüttrega ringi ääres filmimas nii,et kõik mis toimub näitustel ka jäädvustanud.Näitustelt on jäänud silma ,et kõige agresiivsemad ja juttukamad on väiksemate koeratõugude esindajad ,nemad lõugavad küll vahetpidamatta,aga seda ei panda ju tähele ,kui juhtub aga suuremat sorti koer sõnavõtta on kurjad pilgud kohe noolimas.Mida siis teha kui suure berna ees keksib üsna rahutult punases ülikonnas must kääbuspuudel,ise kriuksudes.Kriuksuks vastu kui saaks ,aga näe hääle tämber on teine.Ja mida tegid sina puberteedi aeg?Arvan ,et meil kõigil sõidab kattus sel hetkel natukeseks ajaks minema.Kohati tundub küll ,et loomad on targemad kui inimesed.


RE: Agressiivsed bernad
17.11.2003 10:08 (teele )

Nii et agressiivsust ei ole või on omaniku (mitte kasvataja)süü?Ja vanematelt ei tule kaasa midagi peale toutunnistuse?
Ja iseloomuprobleemidest avalikult rääkida ei tohi?
Ja (berna)maailmas valitseb rahulolu.uksmeel.öndsus.ja me oleme nii head ja söbralikud ja vördselt koheldavad ja vandenöud ja saladused on imperialistliku vainlase salasepitsused meie noore Nöukogude riigi suhtes?


RE: Agressiivsed bernad
17.11.2003 11:57 (Kärt K )

Mina isiklikult arvan, et kutsikas pärib oma vanematelt küll mingilmääral iseloomujooned, kuid neid on kasvueas ju võimalik igati suunata korrapärase koeraga tegelemise ja õpetamisega. Tihtipeale on ju need kurjad koerad just kasvatamata ja unarusse aianurka vedelema jäätud kutsad, kellele piisavalt aega ja tähelepanu ei pöörata. Koer väljendab tavaliselt oma agressiivsuse ja kurjusega argust, kuna parim kaitse on ju rünnak:) Seega kutsikas, kes on saanud piisavalt sotsialiseeruda nii teisite koerte, inimeste kui erinevate keskondade ja situatsioonidega, samuti saanud piisavalt koolitust ei tohiks küll kurjaks minna. Tal on kõik eeldused saada heaks sõbraks ning sinu käskusid kuulavaks koeraks.

Arvan, et päris nii küll võtta ei saa, et kui kutsika ema ja isa on kurjad, siis kutsikast on lootusetu saada sõbralikku koera. See iseloom on suurel määral ikka koeraomaniku poolt suunatav ja arendatav. Või mis?


RE: Agressiivsed bernad
17.11.2003 12:36 (zimma )

Siin siis minu subjektiivne arvamus asja kohta ;)
Osa iseloomust on kindalsti pärit vanematelt ja ka vanavanematelt. Aga suurem osa iseloomust kujuneb uue omaniku käe all. Või siis õigemini temperament on kaasasündinud ja kasvatusega saab suunata hilisemat iseloomu. Välismaal tehakse väga paljudele tõugudele iseloomu teste - ikka selleks et näha illeks vastav koer sobilik on. Loodan et kunagi muutuvad need testid kergesti kättesaadavaks ja ka kohustuslikuks meil Eestis. Niikaua peame aga ise tegema kõik, et meie koerad oleksid sotsialiseeritud ja kindlasti koolitatud. Ning koolitus võiks olla nn "pehme koolitus" - et koer ei täidaks käske hirmust ja kohusest vaid puhtast rõõmust ning mõnutundest et peremees temaga tegeleb.
Siit ka üks probleem, mis minul isiklikult on oma koeraga. Nimelt see tore sotsialiseerimine. Meil on väga piiratud kogus mängukaaslasi sest koer on nõnda suur. Sellest on tingitud et kui satume teiste koertega kokku, tahab koer kohe mängima minna. Enamasti saame hakkama suure koguse maiuste ja mängu ning muu huvitava tegemisega. Kusjuures oluline on et koera ei võeta teise juures lühikese rihma otsa, sest mida lühem rihm seda rohkem ta minna tahab. LLisaks suuremale tirimisele protestib ta haukumisega. Jääb mulje nagu koer oleks kuri aga tegelikult tahab ta lihtsalt mängida ...
Rääkisin ka treeneriga sel teemal ja ta soovitas teha sellist harjutust kusüksteisele võõrad koerad tulevad kokku ja siis harjutatakse jalutamist koerte seltskonnas. Samuti tehti Tallinnas ühe väga hea Soome treeneri käe all sellist harjutust kus üks koer pidi tulema peremehe juurde aga kõik teised segasid, st et kustusid, peibutasid maiustega ja tegid kõik et koera tähelepanu endale võita. Kui koer aga nende juurde läks siis tehti nägu et mis sa siit tahad.
Äkki võiks meie ka korraldada selliseid õppusi meie koertele?
Saaksin omalt poolt uurida täpsselt välja mismoodi on kõige parem teha ja kui vaja ka teadjama inimese meile appi kutsuda. Minu arvates oleks sellest palju abi just näitustel käimisel. Veel seda, et meil trennis, kui käisin veel grupis, õppis koer ära et sellel platsil ja nende koertega ei mürata. Aga näitusel on ju hoopis teine olukord - kõik on võõras ja ahvatlusi nõnda palju.
Mis arvate sellest ja kas on huvitatuid?


RE: Agressiivsed bernad
17.11.2003 15:31 (nuustik )

To zimma. Miks sa ütled et teil piiratud kogus mängukaaslasi on? Minu kutsa mängib igasuguses suuruses koertega. Kõige pisem on nende seas kääbussnautser. ja kusjuures suurepäraselt saavad nad kahekesi hakkama. Kusjuures meil joopis teine probleem. Samal tänaval´meiega elab veel kaks berna preilit. Küll minu noormees tahaks nendega mängida aga preilid näitavad ainult hambaid. Kusjuures nad on enamvähem ühe ealised. Kas siin ka siis tegemist n.ö sotsialiseerimata koertega?


RE: Agressiivsed bernad
17.11.2003 15:49 (to nuustik )

Nii nagu iga inimene valib sõpra, nii valib ka koer endale mängukaaslasi.See,et koer oma aias, tema aia taga töllerdava peni peale haugub või hambaid näitab,ei näita veel ,et bernapreilid agresiivsed oleksid!


RE: Agressiivsed bernad
17.11.2003 16:50 (zimma )

to nuustik: kahjuks on nii et paljud ei julge meie kutsiga mängida, kuigi ta ei tee liiga ja elab koos tillukses krantsikuga kellega ka vahel mängib (kahjuks krants vana ja kolme käpaga). Ka meie koer õppis vanalt koeralt ära aiast mööda minevate koerte peale haukumise ära, kahjuks.
Kui kohtusin ühtede soomlastega kellel bernad olid sai minu noor isane ka hammustada kohe, eeldan et koerad vähe sotsialiseeritud just võõraste koertega neil, sest omavahel nagu naginat polnud.
Nuustik - kus sa asud oma koeraga - äkki saaks mängida?


RE: Agressiivsed bernad
17.11.2003 20:21 (Liia )

Ma ei saa aru,kuidas saab yhte teemat nämmutada erinevate pealkirjade all.Iga koera omanik vastutab ISE oma koera tegude eest materjaalselt ja juriidiliselt.Ei saa ju kasvataja kraesse panna 2-a.koera käitumis vead.Ehk-ostku siis täiskasvanud koer,kes kasvatajal välja drillitud.Aga siis võib ka tekkida konflikt-kui koer ei aktsepteeri inimest,kes ei ole temaga tegelenud?
Palun anonyymsed kirjutajad,julgege oma nimi välja öelda ja koera omanik ja koera nimi(näitustel pole see ju keeruline) kes on agresiivsed teiste suhtes.Lugedes tõututvustust panite ehk tähele,et bernasid kasutati pääste-ja valvekoertena.Päästekoeraks ei sobi iga labrador retriiver,ikka käib väga hoolikas selektsioon.Valvekoer aga ei saanud olla möku,kes ähvardust tajudes saba lidus minema paneb.Samuti pidi päästekoer olema piisavalt julge,et metsloomaga rinnutsi pistes oma misiooni ei unustaksi.Territoriaalne agresiivsus on kõikidel tõugudel,iseasi millist ala koer enda omaks peab-kas kogu tänavat või isegi kvartalit(see juba jälle omaniku probleem)
Mul on ka ettepanek,luua uus rubriik-"agresiooni ohvriks langenud bernad".Kyllap on paljudel rääkida millise tõu esindaja ja mitu korda tema koera ahistanud,või suisa rynnanud.Kas me siis nende juhtumite pärast hakkame hinnanguid andma kogu tõule?


RE: Agressiivsed bernad
19.11.2003 08:13 (To Liia )

Arvan, et sinu arusaam tõututvustuses mainitud tolleaegsest valvamisest on pisut teine.Ega sa juhuslikult ei sega ära mõtet vaelvamisest N.Liidu aegse dressuuriga , kus tehti valvet nii bernadele kui Moskva valvekoertele(kerge berna analoog).Mul on tunne , et munkade koerad olid päästeaktsiooni tehes ka valvamise korral "leebed valvajad".Ja üleüldine arvamine, et kutsikas ei päri vanematelt iseloomu, pärivad küll ja kuidas veel.Süvenege gennetikasse.


RE: Agressiivsed bernad
19.11.2003 11:17 (Maarit )

Meie ei ela enam 17sajandil mil bernasid aretama hakkati.Kõik muutub ka inimkond.Tänapäeval on üsna palju inimesi kellele loomad üldse ei meeldi.Geneetikast rääkides niipalju,et loom pärib vanematelt kindlasti kaasa oma välimiku ja võibolla ka mõne üksiku käitumis nippi,kuid ülejäänud on elujooksul õppitavad,sellisel juhul pole süüdi ei looma vanemad,ega kasvatajad.Ükski metsloom pole ju sündinud kiskja,ka seda õppetab talle esimeste elukuude jooksul ema või isa.Koera agresiivsust ei saa panna küll geneetika valdkonda,kuid geenidest tuleb kindlasti oma teritoorjumi kaitsmine see lööb eriti tugevalt välja siis kui on loomal jooksu aeg.Olen näinud kuidas aiast mööda kõndiv täiskasvanu oma põie praktiliselt koerale pähe tühjendab,või iga kord kui aiast mööda kõnnib sea moodi röhitseb ,ning keppiga vastu võrk aeda tõmbab.Kas selline tegevus ei anna põhjust koeral agresiivseks muutuda?Selliseid täiskasvanud on küll ja küll kel endal käitumis probleemid ja selliseid inimesi leiab ka juhtivatelt ametikohtadelt.Usun ,et selliseid näiteid võib tuua iga inimene kel maja asub nattukenegi asustatud kohas.Huvitav keda või mida sellisel juhul süüdistada ?Kas ikka kasvatajat või geneetikat?


RE: Agressiivsed bernad
19.11.2003 14:39 (Nüüd to Maarit )

Noh mõtle, mis Sa mõtled, aga iseloomust 50% läheb vähemalt järglastele edasi.Võta kas või tiigripoega.Võõruta ta emast kohe peale sündi.Kasvab teine suuremaks ja teab kohe mida saakloomaga teha(ka juhul kui ema pole saanud seda talle õpetada).Sellest siis järeldus- nii iseloomu(ka praak) omadused ja instinktid on suurelt jaolt pärilikud ,Küsimus - miks me siis üldse koera psüühikat aretuses arvestame, paneme 2 iseloomu praagiga looma paari ja loodame , et saame pesakonna terve tugeva iseloomuga koeri.Kutsika võtmise puhul võib enne andeks anda tema võib olla mõned väiksed välimiku puudused, millest hiljem on kergem vabaneda kui kehvast psüühikast mis istub nagu" kivi seinas".


RE: Agressiivsed bernad
19.11.2003 16:20 (Siiri H. )

Ei usu, et agressiivsust saab ainult looma vanemate kraesse ajada, ikka väga suurt rolli mängib agressiooni arengus keskkond, kus koer kasvab. Nii nagu soovitatakse lapsega suheldes laskuda lapse tasemele, tasuks end panna ka koera olukorda ja mõelda tema silmade läbi.Näiteks: sisened täis bussi, inimesed trügivad ja tõuklevad, on närvis (sama on koeral just sisenäitusel, kus ruumi on vähem), keegi astub sulle jalale. Kindlasti ei ütle sa aitähh selle eest, vaid annad sellest märku vastavalt selliselt, kui kasvatatud või kui närviline sa oled. Nii ka koer, kellele trügib teine koer selga, annab sellest märku, kas siis urinaga või läheb vaikselt eemale. Kui koer tahab urinaga märku anda, oled kohe platsis sina ,koerale suur juht ja õpetaja, ning annad hinnangu(keelad või kiidad takka).Minnes järgmine kord näitusele, kus tõenäoliselt kordub analoogne situatsioon, tuleb see koerale mälupildina meelde ning ta käitub vastavalt sellele.
Agressioon on nii taanduva kui ka kasvava iseloomuga, kuid see sõltub juba omanikust, kes koeraga koos on, kas ta siis vastavalt keelab-laidab sellist käitumist või annab koerale signaali, et tubli koer, hästi panid!
Samas ei ole ainult bernad need, kes näitustel "murravad". Minu koerale näitas Paide näitusel väga aktiivselt hambaid teada-tuntud mittehaukuja labradori retriiver ja ainult sellepärast, et julgesime temast meetri kaugusel olla. Kahjuks ei teinud omanik sellest välja ning järgmine kord uriseb see koer arvatavasti veelgi aktiivsemalt ja siis võib see lõppeda ka juba rünnakuga.
Igati normaalne kui ka sina, kel on üli hea koer, hoiaks oma koera tagasi ega laseks kõiki koeri nuuskima.Ei jõua ju sa isegi tänaval kõiki inimesi kättpidi naeratades tervitada, vaid surud käe tasku põhja. Koeralt aga nõuame seda ning kui see kuts siis sellest väsib ja uriseb (öelda ei oska) , siis haaravad kõik peast, et on agressiivne.
Kui me tahame, et koerad elaks ja oleks üks osa meie ühiskonnas, siis tuleb neid ka vastavalt õpetada, suunata , et nad elaks meile sobivat koeraelu vastavate reeglite järgi, mida meie oleme kehtestanud. Vaevalt, et koer arvab, et olen hirmus agressiivne koer, vaid tema tahab metsakutsu reeglite põhjal teada saada, kes on tugevam(saab toidu esimesena, toob järglasi, ühe sõnaga on karjajuht).


RE: Agressiivsed bernad
19.11.2003 17:16 (Maarit )

Olen Siiriga täiesti nõus.50%annavad vanemad edasi ainult GENEETILISI HAIGUSEID,sest need levivad nii ema kui isa liinipidi.AGRESIIVSUS,aga pole haigus,see on puhtalt KÄITUMIS HÄIRE tulgu see siis meie endi või teiste poolt.PSÜÜHIKA HÄIRE väljalöömise puhul tuleks aga rääkida välistest ärritajatest.nt .elukoha muutus,stress...jne.Ja millistest kindlatest liinidest on jutt kes kannatavad "psüühika häirete all"kui aretuses pidavat seda ju kontrollima?Ja tahaks teada millal läheb koer PRAAKI? geneetika+käitumine+psüühika=praak. Kas sain õieti aru?


RE: Agressiivsed bernad
19.11.2003 19:23 (Kärt K )

Tundub, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi:) Päris huvitav lugeda neid NII ERINEVAID kommentaare, teemal "kuri koer".

Arvan, et kui karusid ja tiigreid on võimalik tsirkuses suure tööga tantsima ja nööri mööda käima õpetada on ka võimalik ABSOLUUTSET igat koera dresseerida kuulekaks ja peremehele alluvaks isendiks. Iseasi kui palju selleks peab vaeva nägema. Mõni koer on leebem ja allub kergest dresuurile, mõni on põikpäisem, kangekaelsem ja temaga tuleb rohkem tööd teha. Öeldakse ju, et töö tegi ahvist inimese, seega on ka võimalik igat koera allutada olema kuulekas, lihtsalt kõvasti on vaja trenni teha!

Jõudu tööle!


RE: Agressiivsed bernad
19.11.2003 19:26 (gicela )

OK olen nõus, et tegijail juhtub nii mõndagi. Ei ole minu meelist need bernad agresiivsemad kui teised tõud. Muidugi oleks kena kui meie koerad näitustel teineteist ei ründaks aga ..... Lugedes neid kirju olen arusaanud, et ka bernad on teisi koeri rünnanud, kuid tekib küsimus miks pani berna kasvataja Narva näitusel toimunud intsidendi nii suure kella külge. Miks nähakse teistes tõugudes iga pindu oma tõus aga jääb palk märkamatta. Koerainimesed meil juhtub ju kõigil, olgem inimesed ja võtkem seda asja mõistusega.


RE: Agressiivsed bernad
19.11.2003 19:36 (Galli )

Pikk poleemika siin,aga lisan oma loo.Minu berna oli sõbralikkus ise.Kõigiga oli sõber,eriti armastas lapsi,kuni ajani,mil tuli ekraanile film Beethoven.Siis hakkasid kõik lapsed teda aia taga hüüdmas käima-Beethoven,Beethoven!Kutsu oli muidugi tähelepanust meelitatud,aga mitte kauaks.Kui koer magas,siis lapsed loopisid lumepallidega ja jäätükkidega,et koer ikka peadki tõstaks.Ükskord küsisin ühtedelt lastelt,et miks nad nii teevad,et kas nad teavad,et nii läheb koer hoopis kurjaks?Vastuseks sain ainult-Ära mölise vanamutt!Sellest ajast ei meeldinud koerale seljakotiga lapsed,kui nägi,haukus niikaua,kui silmapiirilt kadusid.Vot sellist käitumist ei saa panna omaniku ega tõu süüks.Seda enam temast välja õpetada ei saanudki.Mõni inimene ongi kohe provotseeriv koera suhtes ja koer haugatab,siis on kohe agressiivne.


RE: Agressiivsed bernad
21.11.2003 11:12 (mar )

Ah, et lapsed õpetasid koera kurjaks, no kus siis peremees oli? Peab ikka oma koera kaitsma, ükskord ütlesin? Muidugi laske oma koertele liiga teha ja kui nood selle peale lõrisema hakkavad, siis kiitke takka, super tore! Sellist käitumist saab panna just omaniku süüks.


RE: Agressiivsed bernad
21.11.2003 12:19 (Galli )

To mar.
Ei,lapsed ei õpetanud mitte koera kurjaks,vaid õpetasid seljakottidega väikeseid inimesi kartma ja vältima!Meie berna polnud kuri.Ja peremees jagas nende jõmpsikatega ikka tihti maad,aind selle näite tõin sellepärast,mis peremehele(naisele) lapsed vastasid!Ja need olid muide tüdrukud.Nii et-tihtilugu on hoopis lastega vanematel "kodune töö" tegemata-kuidas käituda loomadega,mitte ainult koertega!Ja üleüldse-ainule imesta inimeste võhiklikkuse ja vaenulikkuse üle!


RE: Agressiivsed bernad
21.11.2003 12:21 (Pia )

mar, ma arvan , et Sinu kiri on rohkem, kui imelik. Peremehed peavad paraku tööl ka käima. Paku, palun, välja, mida oleks Galli pidanud oma koera kaitseks tegema. Mina sain Galli kirjast aru, et ta proovis lastega rääkida, et need koera ei narriks. Tulemus oli kindlasti enam, kui 0.
Olen ka ise näinud lapsi läbi aia koeri narrimas. Ei ole oluline, mis tõugu see koer seal aias on kurjaks läheb ta selle narrimise peale kindlasti.
Elame ise oma kahe koeraga küll Nõmmel, aga õnneks kohas, mis ümritsetud 7-st naabrist, kelledest ükski meie koeri ei narri. Vastupidi, nad käivad neid imetlemas ja nendega rääkimas. Ei kujutagi hästi ette, mida teeksin, kui peaks elama tiheda liiklusega tänava ääres. Koliksin vist maale.


RE: Agressiivsed bernad
21.11.2003 14:44 (mar )

Olgu, olgu ütlesin natuke huupi ja järsku, vabandust. Lihtsalt olen sageli näinud, et inimesed ei söenda miskit öelda kui lapsed või kes iganes häirivalt käituvad, et u. ega mina neid kasvatama ei pea, pole ju minu lapsed. Meil oma tänavas oli üks suvitaja kutsa, keda perenaine lubas ka tänavale ning ei teinud väljagi, kui too lõrises mu laste peale, vaid ütles, et muidugi on koer kuri, sest lapsed on teda narrinud (mitte minu omad) ja ta arvas, et koeral on nüüd täielik õigus kuri olla, kuid ise veel kinnitas, et ega ta ei hammusta. Ma nõudsin, et ta koera aias hoiaks, tol korral kutsus ta aeda. Järgmisel korral ma ootasin tükk aega aia taga, kuid tädi vaatas vaid kardinate vahelt ja ei tulnud välja, vihale ajas selline suhtumine.
Muidugi ei saa pidevalt vahti pidada ja Galli koera narrijaid keelati korduvalt, seega ikka püüti kaitsta koera, mis veel oleks annud teha - mul pole vast mõtet pakkuma hakata, oleneb alati olukorrast ja ei taha öelda, et vot miks ikka veel miskit ei tehtud. Ka mind ärritavad sellised vaenulikud inimesed ja tahaks ainult öelda, et oleme siis kõik tähelepanelikumad ja seletame oma lastele ja kui vaja siis ka võõrastele, mis on lubatud, mis mitte.


RE: Agressiivsed bernad
24.11.2003 23:30 (--- )

agressiivne mar hoopis!


RE: Agressiivsed bernad
25.11.2003 15:07 (mar )

urrr...


RE: Agressiivsed bernad
03.12.2003 14:32 (selline kole lugu )

Suur bernhardiin tungis kallale lapsele, pisitüdrukut oma kehaga kaitsnud ema sai rängalt hammustada.

Esmaspäeval kella kahe paiku jalutas Liisi 11-kuuse tütrega Keilas kodu lähedal, kirjutab SL Õhtuleht. Kuigi Liisi nägi juba eemalt, et inimtühjal tänaval luusib bernhardiin, jätkas ta lapsevankrit lükates koduteed.

Äkki sööstis suur koer lapse poole. Liisi tõmbas tütre vankrist ja viskus teda oma kehaga varjates pikali. Hullunud koer pures Liisi puusa, selga ja käsivarsi.

“Olin koera lõugade vahel. Ta raputas mind, raputas ja raputas… Ma ei tea, kui kaua see kestis. Mulle tundus, et see ei lõpegi…” meenutas noor ema verejanulise koera rünnakut.

Liisi mõlemal verevalumitest potisinisel käsivarrel on võimsate kihvade rebitud haavad, mis tuli traumapunktis kinni õmmelda. Tema tugevast purjeriidest jope on hammaste tekitatud auke täis.

Õnneks hakkas üks marruläinud koera märatsemispaigast autoga mööda sõitnud inimene palavikuliselt signaalitama. Selle peale taipas koeraomanik lõpuks, et midagi on lahti, ja tormas tänavale peni juurde.

Pisitütar Leena Loviisa pääses koera rünnakust imekombel ühegi kriimuta.

Bernhardiini omanikud on otsustanud koera magama panna.

“Väga tõsine lugu. Pole tükk aega nii tõsist lugu koertega olnud,” ütles Keila politseikonstaabel. “Koera- ja kassipidamiseeskirja vastu on väga rängalt eksitud. See on koera rünnak, millega tekitati tervisekahjustusi. Selle eest võib loomaomanikku karistada kuni 12.000 krooniga,” ütles politseinik.



RE: Agressiivsed bernad
03.12.2003 15:03 (kole lugu küll )

aga just oli sellest juttu "kurjuses" ,äkki on siin veel mõni teema kuhu kirjutada inimsööjatest bernadest. Lugege vähem SLÕL!


RE: Agressiivsed bernad
03.12.2003 20:12 (Kärt )

Meie ka berna omanikud ja mees luges delfist kommentaare selle berna ründamise kohta ja oli kohe pikalt mida arutada õhtul söögilauas. Kommentaarid muidugi olid hästi hetke ajendil kirjutatud ja väga labased. Jah situatsioon oli ebameeldiv aga millegi pärast kaldun arvama et siinkohal tuleks suuresti ikkagi süüdistada peremeest. Inimesed kasvatavad siiski suht tihit oma koeri mõtlematult ja valesti. Jah igal inimesel on õigus oma koera kasvatada just nii kuis tema tahab aga ta peab mõtlema (minu tead inimene on mõtlev olend) ka selle tagajärgedele. Kui ikka on nii öeldud et bernat ei tohi olla ketis ja teda ei tohi lüüa ja kui inimene seda ei jälgi siis arvestagu ka tagajärgedega ja hoolitsegi selle eest et ta koer välja ei pääseks ja hoidku teda hoovis või kus iganes inimestest eemal.

Aga siia juurde üks loll küsimus. Millal berna saab suguküpseks? Milla võiks teda paaritada?


RE: Agressiivsed bernad
10.12.2003 12:09 (tuleks ikka teada küll )

Arvan, et oma must pesu tuleks ikka bernaomanikel ise ära pesta ja see koht on just õige, et siin ka sellistest inimsööjatest kirjutada - siis oskame ehk ka meie teiste vigadest õppida, kasvõi tedmiseks võtta ja proovida neid vältida.
jutt seal lehes oli Õhtulehe stiilis ja negatiivse alatooniga , et müüginumbreid tõsta, kuid juhtum ise ja faktid - tõesed.
Ärge lugege emotsioone, vaid tõsiasja, et rünnak toimus, õige oli nii pilt (ma söön oma mütsi ära, kui see polnud paberitega berna), kui aadress, kui ka mainitud eelnevad ründed - olen sealt lähedalt pärit.


RE: Agressiivsed bernad
10.12.2003 12:40 (eelmisele kirjutajale )

Pildi lehte võib panna ükskõik millise koera oma.Antud juhul-kas ikka oli JUST selle koera pilt kes ründas või võetud lihtsalt kuskilt internetist berna pilt,et ilustaks artiklit!?Kui sa,eelkirjutaja,oled sealtkandist,siis peaksid ka looma tundma?


RE: Agressiivsed bernad
16.12.2003 14:03 (eelkirjutaja )

aed, värav ja see lühikese karvaga berna käivad kokku.Aed on liiga madal selle koera jaoks ja ülevalt pingutamata...


RE: Agressiivsed bernad
16.12.2003 14:15 (To Maarit )

mis vanemad need 50% geneetilisi haigusi vaid pärandavad???Aga kõik ülejäänud? kus need koerad aretati?' Kes oli su õpetaja või jutlustaja?
Ja temperament on kindlalt pärandatav!!! Vaata või enda peret

Kas sul endal naljakas ei tundu, et emalt isalt saad vaid haigusi? ja vennad -õed ei meenuta kedagi vanemaist ei väliselt ega käitumiselt?
?
ja olen näinud kisklevaid ja agressiivseid kutsikaid olid teised ette väikesed, perenaine tõstis neid nattipidi ülesse, et lahtil aseksid ja ma tulin sealt ilma koerata tagasi - vot nii...
Tobe teema. kas vanematelt päritakse midagi või mitte: uurigem siis ükskord järele: Tallinna TehnikaÜlikoolis on vastav aine kindlalt (!) sees ja vist ka Tartu Ülikoolis ja Ka magistrantuuris Eesti Põllumajanduse Ülikoolis vist (kontrollida).

Kas sel ühingul on oma seisukoht või naudib seda teemat kirjade vahendusel foorumis?


RE: Agressiivsed bernad
16.12.2003 14:15 (eelkirjutaja )

looma õnneks ei tunne


RE: Agressiivsed bernad
16.12.2003 14:22 (kärna ärni )

loom ei lähegi praaki - raha ju!
olete praaki raha näinud?
mina küll mitte


RE: Agressiivsed bernad
16.12.2003 16:05 (Maarit )

Sina TO õppi kõigepealt lugema.Oleks armas kui teaksime kellega tegu?See sõna VIST ja kirjavahe märk(!) .Ole siis kena ja uuri ise järgi?Ja kui loomade päritavuse kohta kindlaid andmeid saad,SIIS anna teada.Tobedusi pole mõttet kirjutada.Naudivad selliste kirjade kirjutamist need kes ei julge ennast avalikkustada.Peaaegu kuu on möödas minu viimasest kirjast sellesse rubriiki,peale tänast võin sinust omad järeldused teha...sorry kui sind solvasin.


RE: Agressiivsed bernad
17.12.2003 08:40 (To Maarit )

To õppis lugema, kuid MAARIT on ka anonüümne


RE: Agressiivsed bernad
17.12.2003 10:53 (Pia )

Maarit on inimene, kes huvitub EBTÜ tegemistest, võtab oma bernaga osa näitustest ja tegeleb tõsiselt oma neljajalgsete sõpradega. Enamus bernaomanikke, kes teavad DAGO´t, teavad ka Maaritit.

Teie, To,eelkirjutaja,Kärna Ärni,xxx,jne, tahate siin lehel ainult ilkuda. Teid ei huvita mitte miski, peale selle, et saaks kellelegi anonüümselt hästi halvasti öelda. Kahetsusväärne. Selliste kommentaaride koht on SLÕL-es, mitte siin. Vaadake kõigepealt endid, kui kurjad te ise olete! Ja siis alles räägime kurjadest bernadest.
Tuleb välja, et kõige ohtlikum kiskja on vist ikkagi inimene.


RE: Agressiivsed bernad
17.12.2003 11:11 (to pia )

mind teie näitused ei huvita ... see pole näitaja, et peab seda Dagot tundma.
Ja pole mõtet mind käna ärniks sõimata


RE: Agressiivsed bernad
23.05.2004 00:05 (laura )

miks te kyll nii kurjad yksteise vastu olete???
igaljuhul...minul on ka isane berna...ja ma olen 14 aastane 46 kilo kaaluv tydruk...see ei tähenda , et koer mind ei kuula!!! ta kuulab paremini mind kui mu isa... kuna tegemist on isase bernaga, siis ma ei väidagi, et ta mingi tallaalune on...ikka enda iseloomuga...aga sellel iseloomul ei tohi lasta yle pea kasvada.enda kogemustest vöin öelda, et berna ei ole väga söbralik, aga ka mitte kuri...ta ei rynda kunagi esimesena( minu koer).väikesed koerad on palju hullema käitumisega..aga kuna minu koer on nii suur, siis vaadatakse talle altkulmu otsa kui ta midagi sellist teeb, mis ei ole lubatud...kui aga väike pitsu midagi teeb, siis ei panda tähelegi...jumal kyll berna on täpselt samasugune koer nagu teised koerad.tal on samad vajadused...ainult suurus on erinev...EI OLE OLEMAS HALBA KOERA , VAID HALB PEREMEES!!!kui koer ei käitu hästi, siis on see peremehe kasvatuse viga...ma ei ytle, et berna kasvatamine on kerge...eriti minul minu suuruse pärast...aga järjekindlusega saavutab palju...igaljuhul kui teie koer käitub halvasti ärge syydistage geneetilist pärandit, ega midagi muud...vaid ainult iseennast...korraliku kasvatuse ja suure tahtejöu ning armastusega saab imesid teha...



Saadan vastuse (KOERAJUTUD - Agressiivsed bernad) teemale
Pealkiri:
Kasutajanimi ???:
Parool:
Pildi aadress:
Lubatud HTML: <b><i><u><small><center><hr><li><a> ???

Hea tava kohaselt ei ole Sul õigust meie veebilehel levitada vale informatsiooni, õhutada vaenu ja kutsuda üles ebaseaduslikule tegevusele. Meil on õigus retsenseerida kirju ja kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele. Korduva rikkumise puhul blokeeritakse kasutaja.


Kontakt Sisukord Tagasi Üles tagasi Pealehele SevenCat